Lapsed ja täiskasvanud kaasaegses maailmas

Marta Vaikus

Tagasi


Sellise pealkirja all toimus 6. mail 2007 Riias, Imanta Keskkoolis (Kurzemes prospekts 158) rahvusvaheline humanistliku pedagoogika konverents.

Konverentsi eel tutvustas Klaipeda (Leedu) Vetrunge gümnaasiumi füüsikaõpetaja Irene Stulpinene oma raamatut “Füüsika südame keeles. Keskkooli füüsikakursuse lisa vaimse ja eetilise kasvatuse jaoks.” Raamatus jutustab õpetaja lihtsas, lastele mõistetavas keeles tähtsamatest uutest teadusavastustest, uusimate teooriate eetilistest ja moraalsetest komponentidest, avab elu mõtet, õpetab nägema maailma kui ühtset tervikut ja tundma ennast selle tähtsa koostisosana.

6. mail alanud konverentsil esinesid ettekannetega õpetajad Leedust, Läti linnadest, külalised Moskvast,sealhulgas Rahvusvahelise Humanistliku Pedagoogika Keskuse juhataja, akadeemik, psühholoogia- ja pedagoogikadoktor, pedagoogikateaduse ja praktika novaator, 50-aastase staažiga õpetaja Šalva Amonašvili, tema abikaasa professor, Pedagoogika- ja Sotsiaalteaduste Akadeemia akadeemik, pedagoogikateaduste doktor Valeria Nioradze, Moskva Pedagoogikaülikooli professor, filoloogiateaduste doktor Jelena Tšernozemova, Klaipeda füüsikaõpetaja Irene Stulpinene.

Soojas südamlikus õhkkonnas kõlas palju huvitavaid ettekandeid, neist tahaks esile tõsta J.Tšernozemova “Uue teadvuse lapsed – probleemi kaasaegne olukord”, Š.Amonašvili “Lapsed on uued – pedagoogika vana. Kuidas olla?”, I.Stulpinene “Argisuse ületamine loodusteaduste tundides”.

Konverentsi lõpetamisel istutasid osalejad kooliõuele tammepuu.

Šalva Amonašvili jätkas aga Riia ühes Keskkoolis järjekordse, nädal aega kestva humanistliku pedagoogika seminariga.

Peamisest konverentsil kõneldust

“Indigo” lastele pühendatud raamatute ja filmide Ameerika autorid eksivad, hõlmates selles mõiste alla ka autiste, skisofreenikuid ja agressiivselt meelestatud lapsi. Uue teadvuse laste peamine ja tähtsaim eripära on see, et nad ei võta absoluutselt omaks agressiooni. Need on arenenud südamega lapsed. Nad on psühholoogiliselt oma vanematest täiskasvanumad, on eale mittevastavalt altruistlikud, on tähelepanelikud neid ümbritseva suhtes, välkkiire taibuga.

Pedagoogid tahavad tavaliselt lapsi õpetamisprotsessist kaasa haarata, neid lapsi aga huvitab ainult tulemus. Ja see tekitab koolis konflikte õpetajaga. Uue teadvuse lapsed teavad juba algselt paljut.

Õpetajate tuba kaasaegses koolis – see on õuduste tuba. Sest et kokku tulles arutavad õpetajad ainult kõike negatiivset. Seepärast peaks seal üles panema plakati: “Siin räägitakse üksnes head!”

Pedagoogid eelistavad arendada lastes loogilist tunnetust, mis moonutab ettekujutust maailmast, samas kui õppeainete tundmaõppimine peab muutuma elamuseks. Kui õpetajas on surnud kasvatuslik funktsioon, siis õpetagu pigem arvutid. Kuid inimest loob inimene, armastust kasvatatakse armastusega, kaastunnet kaastundega, töökust – töökusega. Kasvatab isiklik eeskuju. See on aksioom. Seepärast on probleem õpetajates. Nemad ongi kooli deformeerinud. Hea õpetaja aga oskab hingestada isegi halva õppekava.

Iga õpetaja ja iga täiskasvanu peavad muutuma elu loovaiks kunstnikeks, töötades iseenese täiustamisel.

 


Tagasi